Elton John ja David Furnish armastavad oma last
Peatüki 34. Peatükis Vinland Saaga manga, näib Canute millestki aru saavat ja hakkab jutustama sõnaga "see lumi on armastus". Lehelt 33–36
Lk. 33 Ma saan aru. Mul oleks justkui udu tõusnud. (Lumepalli käes hoides) see lumi on armastus.
Lk. 34 See taevas ... see maa ... puhuv tuul. Puud, mäed ...
Lk. 35 ...... aga ... kuidas ma pean seda väljendama ... kuigi see maailm ... ehkki Jumala teosel on nii palju ilu ...
Lk. 36 Kas inimese südames pole armastust?
Ma ei saa päris hästi aru, mida see peatükk tähendab. Kas see viitab kristlikule usule? Kas keegi saaks mulle selgitada, mis on selle peatüki tarkus?
Lumi on armastus, sest see ei vihka ega võitle ega tee vahet. Inimesed teevad neid asju nii, et maailm on armastust täis, kuid inimeste südames pole armastust.
1- See võib olla hea vastus. Kas saaksite oma vastust täpsemalt kirjeldada / selgitada?
Isa sõnul on surnukeha armastuse kehastus, kuna see ei saa vihkamist, ei saa kahjustada ega tappa, muutes surnukeha ainsaks inimeseks, kes suudab puhtalt armastada, kuna see toidab loomi ja putukaid ning on väetis nohikutele taimedele, mis on tingimusteta armastus. Seejärel saab Canute aru, et laip on siis ühendatud kõigega, maa, lume, puu, loomadega. Sellel kõigil on tsüklis koht ja ühelgi nende komponendil pole halbu kavatsusi ega isekaid huvisid, seetõttu on kõik armastus. See arutlus kulmineerub emotsionaalse tsitaadiga, et kui maailm on tipus armastusega täis, "miks ei ole armastust meeste südames?"
1- 2 see vastus oleks kasulikum, kui lisate mõne viite või tsiteerimise.
Mäed, lumi, tuul ja kogu loodus ei võitle edasipääsemise nimel, nad ei võitle millegi võitmiseks ega võitle selle eest, et midagi eemale tõrjuda. Loodus ja elemendid käivad lihtsalt vooluga kaasas ja seda kirjeldab preester tõelise armastusena. Seal, kus midagi on täiesti leplik.
Kui Canute küsib, mida tähendab armastus, mida ma Ragnari vastu tundsin, tähendab preester, et see on lihtsalt diskrimineerimine, sest Ragnar lasi süütudel inimestel Canute kaitsmiseks surra. Sest inimeste jaoks on armastus kedagi teistest kõrgemal ja see ei saa olla õiglane.
Siis räägib preester edasi Aadamast ja Eevast, mis on lugu sellest, et kurat ahvatleb Eevat keelatud õuna sööma, ta jätkab õuna söömist ja pärast seda teeb jumal inimsoo karistamise neid tehes ei suuda kogeda seda tõelist armastust, millest preester räägib. Ainus viis seda tõelist armastust kogeda on surra, sest ainult nii saab inimene olla täiesti leplik. Seega on maailm, kus me praegu elame, tõeline põrgu, kus keegi meist ei saa seda tõelist armastust enne surma kogeda.
Põhimõtteliselt kirjeldab see preester lugu kristlusest, kuid tema mõttest, kuidas jumal karistab meid Eeva esimese patu eest.
