Miks nähakse lapsepõlvesõbra troopikat tavaliselt animes?

【大阪旅行】大阪自由行平價美食攻略, 天神橋筋 2 ja 3 丁目, 日本最長商店街, Tenjinbashisuji ostutänava kojad 2 ja 3

Olen märganud, et enamikus animeid, eriti sellistes žanrites nagu elu viil ja romantilised komöödiad, on vähemalt üks tegelane, kes mängib lapsepõlvesõbra rolli (osananajimi). See on sageli koos vastamata armastuse, naabritüdruku või muude sellega seotud tropidega.

Muidugi on lapsepõlvesõbrad igas kultuuris olemas, kuid ma olen uudishimulik, kas Jaapanil on selle konkreetse animeesituste jaoks eriline põhjus. Lisaks soolisele kalduvusele shouneni žanrile, miks on enamus osananajimi tüdrukud, samas kui tegelikus elus on meie lapsepõlvesõbrad tavaliselt samast soost? Kas see esinemine on Jaapanis rohkem levinud kui teistes kultuurides?

Ja julgelt redigeerige (eriti pealkirja) ja / või kommenteerige, kui see küsimus on teemaväline.

Ma arvan, et see küsimus põhineb arvamusel, kuid kuna ma pole kindel, et hoidun praegu lähedasest hääletamisest. Minu kaks senti on see, et olete juba oma vastuse saanud: "sooline kalduvus shouneni žanri poole". Kui vaadata pöördhaaremisaateid, saavad neist ka meessoost lapsepõlvesõbrad. Seevastu shouneni ja shoujo ai teostes on lapsepõlves samasoolised sõbrad.
Vabandust, ka mina ei olnud kindel, kas see küsimus on teemaväline või mitte. Keegi saab selle sulgeda, kui on kindel. Ootan paar tundi ja tulen siia tagasi. Ja välja arvatud küsimuse jaapanipäraselt asjakohane pool, vastasin vist sorti omaenda küsimusele seal teadmatult. Ah.
Teine probleem: teie pealkiri ja küsimuste keha esitavad 2 erinevat küsimust.
Selle küsimusega on keeruline tegeleda, sest subjektiivsete vastuste potentsiaal on palju suurem, eriti erinevas kultuuris. Mulle tundub, et "osananajimi" kontseptsioonid esindavad rohkem seda, mida läänlased tajuvad "tõelise sõprusena", kus midagi pole vaja selgitada ja usaldus on kõigutamatu. Jaapani kultuur on järsult sobivuse traditsioonidega ja mis seal ikka (sisemine / välimine suhe), püsiv ja arenenud sõprus, mis põhineb lapsepõlve süütusel, ei arene tõenäoliselt hiljem elus, kui te ummistute kohustuste ja ootustega.

Nagu kommentaarides öeldakse, on see veidi subjektiivne küsimus. Toon oma põhjuse, mis on minu arvates suur osa põhjusest, miks see on tavaline, kuid võib-olla mitte ainus põhjus.

Jaapani ühiskond on rohkem malev kui anime vaatamise põhjal arvata võib. Keskkoolieast ja isegi põhikoolis mingil määral eeldatakse, et lapsed suhtlevad eakaaslastega suhteliselt professionaalselt. See kehtib eriti vastassoost õpilaste vaheliste suhete kohta. Selliseid nõudeid ei kehti pere ega lähedaste sõprade jaoks, kuid kõigi teiste jaoks eeldatakse, et keegi on viisakas ja ei jaga oma tõelisi tundeid ega ütle asju liiga otse. See kontseptsioon inimeste jagamiseks grupisiseseks ja grupiväliseks ( , uchi-soto) on mitte-jaapanlastel mõnevõrra raske mõista, kuid see on Jaapani kultuuris inimeste vaheliste suhete jaoks keskne. Tegelikult leiate selle ja sellega seotud mõistete kohta palju näiteid honne ja tatemae animis, kui vaatate, aga kui te neid konkreetselt ei otsi, on seda lihtne mööda vaadata.

Väljapoole kuuluval inimesel on raske gruppi siseneda. Kuigi see pole võimatu, võtab see tavaliselt aega ja vaeva. Ka rühmad pole lihtne dihhotoomia; need muutuvad sõltuvalt olukorrast. Eriti raske on sõlmida lähedasi sõprussuhteid vastassoo esindajate vahel. Üks viis selle juhtumiseks on nende kahe suhe, kuid see pole ilmselgelt ideaalne, kui soovite teha romantilist komöödiat, kus tegelased pole juba suhtes. Teine võimalus on, kui üks inimene käitub piiride testimise viisina teisele lähemal, kui ta tegelikult on, kuid see inimene on seda tehes mõnevõrra ebaviisakas ja see võib anda tagasilöögi.

Kõige realistlikum viis, kuidas tegelasel on lähedane sõber, on see, et nad on kauaaegsed sõbrad. Täpsemalt, kui nende sõprus ulatub tagasi lapsepõlve, kui nad ei pidanud neid rangeid reegleid järgima, võib sõprus areneda ilma suurema probleemita. Lapsepõlvesõbra tegelaskuju omamine on üks võimalus saada tegelane, kes kuulub juba peategelase rühma.Kirjaniku seisukohalt on see atraktiivne ettepanek, kuna see annab kellelegi, et peategelane võib suhelda suhteliselt tõsiselt, kuid kes võib olla ka potentsiaalne romantiline huvi. (Tagurpidi) haaremisaadetes on eriti atraktiivne naissoost (mees) romantiliste huvide mitmekesistamine.

See tähendab, et ma arvan, et viimastel aastatel oleme selles arhetüübis vähemalt haaremisaadete hulgas midagi langenud. Tõenäoliselt on kirjanikud mõistnud, et seda kasutatakse liiga palju ja see on üldine osananajimi ainulaadsete isiksuseomadusteta tegelane pole eriti huvitav tegelane. Samuti on vastassoost lapsepõlvesõpru reaalses elus palju vähem kui animes, mistõttu on selle levimus mõnevõrra ebareaalne. Kümme aastat tagasi oli peaaegu igal haaremil / romcomil selline tegelane, kuid näib, et nende osakaal on tänapäeval langenud vähem kui poolele neist. Osaliselt võib seda seostada teiste populaarsust suurendavate arhetüüpidega (eelkõige väike õde /imouto tegelane, kes võib olla peategelasele isegi lähedasem kui lapsepõlvesõber). Kui nad täna näitustel esinevad, on see sageli kahekordse arhetüübi tegelasena, nt. a tsundere osananajimi.